Maarja-Magdaleena, kui muistne kihelkonnakeskus ...
Kauni Vooremaa serval, mitmete teede ristumispaigas laotub ämblikukujuliselt Maarja-Magdaleena küla. Ta hoiab oma haardes ümbritsevat piirkonda, mida ühendab suuresti äratuntav ja põlvest põlve edasiantav ühtsustunne, mille tekkimise aluseks on kaugete aegade tagant alguse saanud paikkonnale omane kodu- ja kultuurilugu, mida pole suutnud purustada ka ajaloo rängemad keerdkäigud.
Maarja-Magdaleena kant on aastasadu olnud tuhandetele inimestele kodukohaks ja elamuste pakkujaks. Muistse kihelkonnana on ta jätnud ajalookaante vahele vana aja erilist hõngu, mis on jätkuvalt huvi pakkunud ja kohustanud elanikke oma juurte juurde tagasi pöörduma. Maarja-Magdaleena ja teda ümbritsevad külad on ühed paljudest Eestimaa piirkondadest, mis on sajandite kestel erinevaid aegu üle elanud. Vahetunud on põlvkonnad, riigikorrad ja valitsused.
Aegade jooksul toimunud reformid on külasid liitnud ja lahutanud, nende nimesidki muutnud. Nii on Maarja-Magdaleenagi kandnud erinevatel aegadel V. Kingissepa, Järve ja Maarja nime. 2005. aastal ennistati talle tema ajalooline nimi, millena teatakse teda kui muistset kihelkonnakeskust.
Maarja-Magdaleena Rahvamaja toimetab praeguses majas 1948. aastast. Pastoraat kohandati ümber Helge-Tuleviku kolhoosi poolt.
19. saj. teisel poolel tegutses Maarja-Magdaleenas laulu- ja pasunakoor ning tehti ka näitemängu. Moodustati laulu-ja mänguselts. Seltside maja valmis 1912. aastal, kuhu koondus kogu Maarja-Magdaleena seltsielu. Hoone hävis 1944. aasta sõjatules.
Kauni Vooremaa serval, mitmete teede ristumispaigas laotub ämblikukujuliselt Maarja-Magdaleena küla. Ta hoiab oma haardes ümbritsevat piirkonda, mida ühendab suuresti äratuntav ja põlvest põlve edasiantav ühtsustunne, mille tekkimise aluseks on kaugete aegade tagant alguse saanud paikkonnale omane kodu- ja kultuurilugu, mida pole suutnud purustada ka ajaloo rängemad keerdkäigud.
Maarja-Magdaleena kant on aastasadu olnud tuhandetele inimestele kodukohaks ja elamuste pakkujaks. Muistse kihelkonnana on ta jätnud ajalookaante vahele vana aja erilist hõngu, mis on jätkuvalt huvi pakkunud ja kohustanud elanikke oma juurte juurde tagasi pöörduma. Maarja-Magdaleena ja teda ümbritsevad külad on ühed paljudest Eestimaa piirkondadest, mis on sajandite kestel erinevaid aegu üle elanud. Vahetunud on põlvkonnad, riigikorrad ja valitsused.
Aegade jooksul toimunud reformid on külasid liitnud ja lahutanud, nende nimesidki muutnud. Nii on Maarja-Magdaleenagi kandnud erinevatel aegadel V. Kingissepa, Järve ja Maarja nime. 2005. aastal ennistati talle tema ajalooline nimi, millena teatakse teda kui muistset kihelkonnakeskust.
Maarja-Magdaleena Rahvamaja toimetab praeguses majas 1948. aastast. Pastoraat kohandati ümber Helge-Tuleviku kolhoosi poolt.
19. saj. teisel poolel tegutses Maarja-Magdaleenas laulu- ja pasunakoor ning tehti ka näitemängu. Moodustati laulu-ja mänguselts. Seltside maja valmis 1912. aastal, kuhu koondus kogu Maarja-Magdaleena seltsielu. Hoone hävis 1944. aasta sõjatules.