JÕULUD  

MIKS NEID ARMASTATAKSE JA EI ARMASTATA

 Jõulud on üks tähtsamaid pühi maailmas. Sõltuvalt traditsioonidest peetakse neid igal aastal 24. detsembril või sellele järgnevatel päevadel. Jõulude tähistamine on seotud mitmete erinevate usuliste, kultuuriliste ja ajalooliste elementidega. 

MIKS JÕULE PEETAKSE?

Kristlik tähendus: Jõulud on algselt olnud kristlik püha, mis tähistas ja tähistab tänapäevalgi Jeesus Kristuse sündi. Kristlikus religioonis usutakse, et Jeesus sündis Petlemmas neitsi Maarjast ning tema elu ja õpetused on kogu maailma usulise arusaama ja moraali aluseks. Seetõttu on jõulud usulise tähendusega päev, mil levitatakse Jumala armastuse ja ligimese hoolimise sõnumit.

Kultuuriline tähendus: Aja jooksul on jõuludest saanud ka kultuurilise ja ühiskondliku tähendusega püha, mis ei ole seotud ainult religiooniga. Paljudes maades tähistatakse jõule ühiselt koos pereliikmete ja sõpradega, vahetatakse kingitusi, kaetakse jõululaupäeva õhtusöök ning järgitakse erinevaid traditsioone. Seega on jõuludel pigem inimesi kokkutoov tähendus, sel ajal tähistakse ühtsust, armastust ja andestust.

Talvise pööripäeva tähistamine: Jõulud langevad sageli talvise pööripäeva lähedale, mis on ajahetk, mil päevad hakkavad uuesti pikemaks minema ja pimedus hakkab taanduma. Paljudes ka mittekristlikes kultuurides on see olnud aeg, mil tähistati valguse ja sooja tagasitulekut pärast pimedat ja külma talveperioodi. Jõulud on seega ka lootuse, uue alguse ja valguse sümbol.

MIKS JÕULE ARMASTATAKSE?

Paljudele inimestele on jõulud aasta oodatuim ja armastatuim aeg, täis erilist soojust, valgust ja ühtekuuluvust. Siin on mõned põhjused, miks inimesed armastavad jõule.

Kokkusaamine pereliikmete ja sõpradega

Jõulud on aeg, mil paljud pered ja sõpruskonnad saavad koos olla. Kõik, isegi need, kes on igapäevaelus hõivatud, võtavad aja maha selleks, et lähedaste inimeste seltsis tähistada. Ühine õhtusöök, kinkide vahetamine ja lihtsalt koosolemine annavad soojust ja tekitavad õnnetunnet. See on aeg, mil muidu argiellu süvenenud inimesed saavad kokku tulla ja jagada nii armastust kui hoolivust.

Andmise ja hoolimise aeg

Jõulud on ka andmise ja hoolimise aeg. Paljud inimesed armastavad jõule just sellepärast, et see on aeg, mil nad saavad oma lähedastele midagi kinkida ja nii oma hoolivust väljendada. Kingitused ei pea olema kallid, aga need toovad esile isikliku tähelepanu ja hoolivuse. Jõulude ajal on ka aina rohkem inimesi, kes võtavad osa heategevusest, annetades kas raha või enda aega aitamaks neid, kes teistest enam tuge vajavad.

Valguse ja soojuse aeg

Jõulud on seotud talvise pööripäeva ja päevade pikenemisega, mis toob inimestele lootust ja valguse ootust, seda eriti külmadel ja pimedatel talvekuudel. Kõik need erilised valgustused, jõulutuled, küünlad ja kaunistused toovad soojust ja loovad maagilise õhkkonna. See omakorda toob südamesse rahu ja rõõmu. Selline valgus talve pimeduses on tihti sümboliks lootusele ja uue alguse ootusele.

Traditsioonid ja mälestused

Paljud inimesed armastavad jõule põhjusel, et see on aeg, mil saab elavdada oma peretraditsioone ja mälestusi. Olgu selleks siis jõuluvana ootamine, piparkookide küpsetamine, jõuluvanale luuletuste lugemine või isegi vanaema valmistatud jõulusöök – kõik need tavad ja mälestused loovad sooja ja koduse õhkkonna, mis teeb jõulud eriliseks. Traditsioonid aitavad inimesel tunda ühtekuuluvust ja meenutada toredaid hetki minevikust.

Emotsionaalne ja vaimne tähendus

Jõulud on aeg, mil inimesed tunnevad end emotsionaalselt ühiselt, olles teadlikud andestuse, armastuse ja lahkuse väärtustest. Jeesuse sünni tähistamine kristliku traditsiooni järgi on paljude jaoks on see aeg, mil meenutatakse armastuse ja lootuse sõnumit, ning see on keskne osa usus ja vaimsuses. See loob rahu ja tasakaalu tunnet ning tugevdab vaimset ühtsust.

Aeg lõõgastumiseks ja puhkamiseks

Jõulud on paljude jaoks aeg, mil saab aja maha võtta, rahuneda igapäevaelu stressist ja kiirustamisest. Töö, kool ja muud kohustused jäävad pausile ning aeg on puhkuseks ja lõõgastumiseks. See aeg, mil saab nautida rahu, kauneid talveõhtuid ja lihtsalt oma pereringis viibimist.

Laste rõõm ja maagia

Jõulud on eriti armsad lastele, sest need on täis maagilisi hetki ja üllatusi. Jõuluvana, kingitused ja muud jõulutraditsioonid toovad laste silmadesse erilise sära. Täiskasvanud saavad tunda rõõmu just selle üle, et neil on võimalus luua oma lastele need maagilised hetked.

Looduse ilu ja talvine õhkkond

Jõulud on sageli seotud ka talvise looduse maagilise atmosfääriga. Külm ja lumine ilm, jõuluturgude hõng, värvilised jõulutuled – kõik need loovad õhkkonna, mis teeb jõuludest ka visuaalselt ja meeleolu poolest erilise aja aastas. Lumine loodus ja talve kargus annavad jõuludele oma erilise võlu.

MIKS JÕULE EI ARMASTATA?

Samas, kuigi jõulud on paljudele rõõmsaks ja armastatud ajaks, on ka neid inimesi, kes ei pruugi jõule samavõrra nautida. Põhjuseid, miks inimesed ei armasta jõule, on erinevaid. Need võivad olla seotud nii isikliku kogemusega kui ka sotsiaalsete või emotsionaalsete teguritega. Siin on mõned võimalikud põhjused.

Kommerts ja tarbimiskultuur

Üks peamisi põhjuseid, miks mõned inimesed jõule ei armasta, on seotud jõulupidustuste ülekoormamisega tarbimise ja kommertsiga. Paljuski on jõulud muutunud kaubanduspeoks, kus rõhk on kingituste ostmisel ja tarbimisel. See aga mitte ei lähenda inimesi vaid tekitab lahkhelisid ja rikub suhteid. Nii jääb tunne, et jõulud on pigem äriline üritus kui südamerahu ja rõõmu toov tähistamine.

Peresuhete keerukus ja stress

Jõulude ajal kokkusaava pere keskel võivad osa inimestest kogeda pereringis pigem stressi, tülisid või läbi elada suhteprobleeme. Seda just need inimesed, kes oma peredest on pigem lahus või kellel on pereliikmetega keerulised suhted. Neile toovad jõulud kaasa ärevust ja negatiivseid emotsioone. Pingeid võivad põhjustada nii eelnevad ootused, ürituste iseloom või isegi pereliikmete erinevad arvamused ja oluliseks peetavad traditsioonid.

Üksindus ja igatsus

Mõned inimesed tunnevad jõulude ajal eriti tugevat üksildustunnet. Seda eriti need, kes on kaotanud mõne lähedase või elavad eemal oma perest ja sõpradest. Jõulud, mis on seotud armastuse, ühtekuuluvuse ja jagamisega, tunduvadki neile rasked, sest neil ei ole seda rõõmu kellegagi jagada. Sellist üksildust võimendavad teiste perede rõõm ja ühised tähistamised.

Emotsionaalne väsimus ja liigne stress

Jõulud võivad tuua endaga kaasa ka suure emotsionaalse ja füüsilise koormuse. Paljud inimesed tunnevad just jõulude ajal end väsinuna, kuna tunnevad endal kohustust täita palju erinevaid ülesandeid ja ootusi. Nendeks võivad olla nii kingituste – õigete kingituste ostmine, kodu kaunistamine, toidu valmistamine kui ka kokkusaamise korraldamine. Lisaks on detsember sageli ka tööalaste kokkuvõtete tegemise ja uueks aastaks valmistumise aeg ning selline kohustuste koorem muudab jõuluperioodi veelgi stressirohkemaks.

Usulised ja kultuurilised erinevused

Mõned inimesed ei tähista jõule, kuna need ei ole nende kultuuris või usulistes traditsioonides olulised. Kui inimene ei järgi kristlikku usku või ei ole seotud teatud kultuuriliste tavadega, võib jõulude tähistamine tunduda võõras või isegi peale surutud traditsioon. Samuti võib nii mõnigi tunda, et jõulud on liiga kallutatud ühe usutunnistuse poole ja mitte piisavalt kaasavad.

Raske või keeruline minevik

Kui kellelgi on olnud oma elus negatiivseid kogemusi, nagu lahkuminekud, pereliikmete kaotus või muud rasked ajad, võib jõulude tähistamine tuua esile valusaid mälestusi. Need, kes on kogenud kurbust või kaotust, võivad tajuda, et jõulud toovad taas esile need valusad tunded ning neil on keeruline pühi nautida.

Kokkuvõttes võivad inimesed mitte armastada jõule, kuna need toovad esile negatiivseid emotsioone, nagu stress, üksildus või kurbus, või seetõttu, et nad ei vasta nende isiklikele väärtustele, uskumustele või kultuurilistele ootustele. Seetõttu on jõulude tähistamine väga isiklik kogemus. Teadlikkus sellest aitab kindlasti kaasa meie kõigi üksteisest arusaavale suhtumisele, kui ei tohiks võtta jõulude armastajatelt nende rõõmu kaunite pühade üle.

 Tammistus toimus juba neljas fotokonkurss „Palju õnne Eestile!“ 24.02.2024

 Juba traditsiooniks saanud fotokonkurss lisab iga aasta osalejaid aina juurde. Suured tänud teile selle eest! Konkurss annab toreda ülevaate perede vabariigi sünnipäeva tähistamise traditsioonidest. Sel aastal oli fotode seas pilte nii toitudest, kaunistustest, lastest ja matkamisest. Parimate piltide välja selgitamine on lihtne. See kelle pildi all on rohkem ära märkimist, ongi konkursi võitja. Mitme pildiga osaleja fotodest läheb arvesse vai üks enim äramärkimist saanud foto.

Sel aastal võitiski mitme pildiga osalenud Annika Reisalu, kelle kõige enam meeldimisi saanud mitmest fotost valiti võitjaks ainult üks.

Esimese koha saavutas Annika Reisalu fotoga – „Eesti lipp“

Teise koha saavutas Tiiu ja Kalle Haav fotoga – „Ilusat pidupäeva, Tammistu rahvas“

Kolmanda koha saavutas Ivika Noring fotoga – „EV 106, pidulaud Tähemaal"

Vastlapäev Tammistus 11.02.2024

Tammistus algas vastlapäev külakeskuses. Meile tuli külla oma raamatuid tutvustama kirjanik Heiki Vilep. Ta luges oma raamatutest põnevaid ja naljakaid lugusid lastele. Lugude vahepeal tekkis väike vestlusring, kus kõik said küsimusi küsida.

Tammistu raamatukogus on nüüd kõik Heiki Vilepi lasteraamatud olemas. Soovitame neid raamatuid laenutada, sest need lood on nii põnevad, et kui lastele need ette lugeda unejutuks on ka lapsevanemal kindlasti suu muigel.

Pärast huvitavat vestlust kirjanikuga, suundusime külaplatsile, kus mõned lapsed meid juba ees ootasid. Nüüd oli trilli ja tralli ja laste hõikeid õu täis. Väikeste laste ringijuhendaja Birgit Päkk võttis liulaskmisvõistluse oma südameasjaks. Võitjaks tulid kõik lapsed.

Natuke toas kuulatud ja õues liugu lastud olid juba kõigil värskes õhus kõhud tühjaks läinud. Nagu ikka vastlapäeval sõime hernesuppi ja vastlakuklit. Küll on toit värskes õhus maitsev! 

_______________________________________________

Meie armsas Tammistus – tegemised ja toimetamised aasal 2023. 

2023.a. on olnud õnnestumiste aasta. Tammistu Raamatukogu-Külakeskuses ja keskuse eestvedamisel sai tehtud 29 üritust. Lisaks toimus 24 erapidu ja koostööd tehti üheksa erineva partneriga.

Raamatukogu-Külakeskuse organiseeritud üritustel käis kokku 1501 inimest, see teeb keskmiselt 125 inimest iga kuu kohta ja 52 inimest ürituse kohta. Koos erapidusid väisanutega võib julgelt väita, et keskust ja külaplatsi külastas aastapeale kokku ligikaudu 2500 inimest. Sellise märkimisväärse tulemuse alusel saab kõik ettevõetud üritused uhkusega õnnestunuks lugeda.

Mõne sündmuse puhul külaliste rohkus ületas ootusi lausa topelt. Näiteks oli jaanipäeva külastajate arv lausa märkimisväärne – oodati 200 külastajat aga kohale tuli lausa 416. Mis saab veel rõõmsamaks teha hinge ja südame, kui see, et inimesed on külakeskuse tegemisi tähele pannud ja sellest heal meelel ka osa võtavad.

87 inimest külastasid Tartumaa Laste Raamatupäeva Ukraina lastele, mis oli suur ühisprojekt koos Tartumaa keskraamatukoguga. Ürituse raames pandi üles näitus Ukraina laste joonistustest, viidi läbi kontsert, valmistati toidulaud ning lastele tutvustati vaba aja mänge. See päev oli täis emotsioone, pisaratest naeruni.

Eriti valmistas aga rõõmu, ja seda juba mitmes aasta, et nii Tammistu küla enda rahvas kui ka külalised väljastpoolt on tantsurahvas. Keskusesse tullakse lähedalt ja kaugelt juba teadlikult oma vahetusjalatsitega, täpsemalt öeldes tantsukingadega, ja keskuse kaunist tammeparkettpõrandast nauditakse igat sentimeetrit. Tantsuhuvilistest on saanud üsna kokkuhoidev seltskond ning seda on meeliülendavalt tore tõdeda, jälgida ja kogeda.

Rahule saab jääda ka teatrietendustega, mis olid keskmise külastatavusega aga mida külastasid väga erinevad vanusegrupid lastest eakateni. Korraldatud kontserdid olid võimsad, kuid külastatavus jäi pigem alla keskmise. Arusaadavalt vajab ka kodune elu tähelepanu ja igal sündmusel osaleda ei jõuagi. Seetõttu oli neil perioodidel, mil soe ilm ja kodused tegevused keskuse sündmustel väga tihti osaleda ei lubanud, fookus rohkem erapidudel. Aasta edukaks osaks saab lugeda ka seda, et meie maja on saanud oma soojuse, puhtuse ja eripärasusega nii populaarseks, et erapidusid tuldi ja loodetavasti tullakse ka edaspidi tegema meile üle Eesti.

Keskuse hoone aga ei seisnud jõude ka päevasel ajal. Nii kogunesid iga kuu viimasel kolmapäeval ühisele koosviibimisele meie armsad kogukonna eakad ning kaks korda kuus pakuti soovijatele massaaži. Laste loovusring jätkas aga juba oma teist hooaega ning taas hakkas külakeskuses käima ka väikeste laste laulu- ja tantsuring.

Lisaks viidi läbi ka hulgaliselt koolitusi ja oodata on koolitussündmuste hulga kasvu, sest raamatukogus ja külakeskuses on korralik wifi-süsteem, lisandunud on projektor ja korralik helisüsteem. Maja pakutavate võimaluste pidev edendamine annab tulevaks aastaks taas piisavalt jõudu ning plaan on kutsuda ka aastal 2024 keskusesse palju erinevaid üritusi ja tegelusi.
_______________________________________________