Menüü Menüü
TARTU VALD

 Tammistus toimus juba neljas fotokonkurss „Palju õnne Eestile!“ 24.02.2024

 Juba traditsiooniks saanud fotokonkurss lisab iga aasta osalejaid aina juurde. Suured tänud teile selle eest! Konkurss annab toreda ülevaate perede vabariigi sünnipäeva tähistamise traditsioonidest. Sel aastal oli fotode seas pilte nii toitudest, kaunistustest, lastest ja matkamisest. Parimate piltide välja selgitamine on lihtne. See kelle pildi all on rohkem ära märkimist, ongi konkursi võitja. Mitme pildiga osaleja fotodest läheb arvesse vai üks enim äramärkimist saanud foto.

Sel aastal võitiski mitme pildiga osalenud Annika Reisalu, kelle kõige enam meeldimisi saanud mitmest fotost valiti võitjaks ainult üks.

Esimese koha saavutas Annika Reisalu fotoga – „Eesti lipp“


Teise koha saavutas Tiiu ja Kalle Haav fotoga – „Ilusat pidupäeva, Tammistu rahvas“

Kolmanda koha saavutas Ivika Noring fotoga – „EV 106, pidulaud Tähemaal"


Vastlapäev Tammistus 11.02.2024

Tammistus algas vastlapäev külakeskuses. Meile tuli külla oma raamatuid tutvustama kirjanik Heiki Vilep. Ta luges oma raamatutest põnevaid ja naljakaid lugusid lastele. Lugude vahepeal tekkis väike vestlusring, kus kõik said küsimusi küsida.

Tammistu raamatukogus on nüüd kõik Heiki Vilepi lasteraamatud olemas. Soovitame neid raamatuid laenutada, sest need lood on nii põnevad, et kui lastele need ette lugeda unejutuks on ka lapsevanemal kindlasti suu muigel.

Pärast huvitavat vestlust kirjanikuga, suundusime külaplatsile, kus mõned lapsed meid juba ees ootasid. Nüüd oli trilli ja tralli ja laste hõikeid õu täis. Väikeste laste ringijuhendaja Birgit Päkk võttis liulaskmisvõistluse oma südameasjaks. Võitjaks tulid kõik lapsed.

Natuke toas kuulatud ja õues liugu lastud olid juba kõigil värskes õhus kõhud tühjaks läinud. Nagu ikka vastlapäeval sõime hernesuppi ja vastlakuklit. Küll on toit värskes õhus maitsev! 


Avaldatud Facebookis

Eile oli üks põnev päev. (01.02.2024)

Kirjutis ilmus 02.02.2024

Olen tänulik Tartu vallavalitsusele, et nad kinnitasid oma korraldusega Tammistu raamatukogu lahtioleku aegasid muuta. See positiivne muudatus toimis juba esimesest päevast peale. (Vahemärkusena, et enne oli raamatukogu avatud 10:00-16:00 nüüd 09:00-19:00). Maja oli hommikust õhtuni sigimist- sagimist täis ning eesmärk, et inimesed jõuaksid edaspidi ka pärast tööpäeva raamatukokku, igati täidetud. Ja muidugi ka kultuuripool oli selle raames täidetud. Kasutati saalis peeglite võimalust, lihvimaks omi oskusi paremaks enne esinemist ja majja tuli zumba trenn tagasi. Nüüd maja kihab teisipäeviti ja neljapäeviti pea kell 20:00 välja.
Ma olen tänulik Kristiina Timmale, et ta jätkuvalt viib läbi laste loovusringi neljapäeviti. Kui ma kiiresti jõudsin lugeda möödaminnes oli pea 15 last meil majas. Super. Jälle üks eesmärk täidetud.
Ma olen tänulik Birgit Päkkale, kes viib teisipäeviti läbi väikeste laste laulu- ja tantsuringi. Tore, kui lapsed majja tulevad, sest siis on ka lapsevanemad nendega majas ning taaskord on raamatukogu ja kultuur nende tegevustega eesmärgi täitnud.
Kolmapäeviti käivad meil majas eakad. Nendega on alati tore kokku saada. Kui huvitavaid jutte ja põnevaid mälestusi neil on! Need tuleb kõik talletada kui rahvapärimus.
Nädalavahetustel on meil mitmeid üritusi lastest eakateni ja tihti on maja broneeritud eriürituste tarbeks. See kõik teeb meele rõõmsaks.

Kultuurile ei saa panna uksele silti, et oleme avatud sellest kellast selle kellani. Kultuuri ei saa ajas mõõta. Kultuuritöötaja on 24/7 tööl, kui mitte tööpostil, siis oma mõtetes küll ja päris kindlasti ei tee kultuuritöötaja oma tööd üksi, vaid alati ikka koos perega (isegi kui nad vahel ei taha). Seda eriti siis kui on tulemas mõni suurem sündmus ja abikäed oodatud. Ilmselgelt keegi selle eest tasu ei saa. Ise ka ei saa. Muidugi me kõik tahame palka juurde ja lisatasu ületundide eest, kuid kultuuris on palju õhinapõhist. Kui see, mida sa teed ja teistele edasi annad ja see, mida sa annad, teistele ka meeldib, siis see ongi kõige suurem tänu! Teada ja tunda, et sa teed õiget asja on hea!

Minu jutuke algas ühest päevast ja läks üleüldiseks jutuks üle, kuid ma tundsin, et soovin teiega seda rõõmu jagada, mis minu sees on. Muidugi ajendas mind seda tegema tunnustus mille sain Eesti Rahvamajade Ühingu tunnustusüritusel "Kaheksakand 2023". Mind nomineeriti Aasta tegijaks 2023. Mind ja minu panust kultuurile on märgatud! See viib mind edasi ja motiveerib!
Aitäh, kes on mind toetanud. Aitäh, kes käivad raamatukogus ja üritustel. Aitäh märkamast. Siit saab ainult edasi minna.
Kohtumisteni uutel üritustel ja koosolemistel meie väikses armsas Tammistu Raamatukogu-Külakeskuses.

Siiralt teie Tammistu Raamatukogu-Külakeskuse direktor Regina Evert-Tammistu

Meie armsas Tammistus – tegemised ja toimetamised aasal 2023. 

2023.a. on olnud õnnestumiste aasta. Tammistu Raamatukogu-Külakeskuses ja keskuse eestvedamisel sai tehtud 29 üritust. Lisaks toimus 24 erapidu ja koostööd tehti üheksa erineva partneriga.

Raamatukogu-Külakeskuse organiseeritud üritustel käis kokku 1501 inimest, see teeb keskmiselt 125 inimest iga kuu kohta ja 52 inimest ürituse kohta. Koos erapidusid väisanutega võib julgelt väita, et keskust ja külaplatsi külastas aastapeale kokku ligikaudu 2500 inimest. Sellise märkimisväärse tulemuse alusel saab kõik ettevõetud üritused uhkusega õnnestunuks lugeda.

Mõne sündmuse puhul külaliste rohkus ületas ootusi lausa topelt. Näiteks oli jaanipäeva külastajate arv lausa märkimisväärne – oodati 200 külastajat aga kohale tuli lausa 416. Mis saab veel rõõmsamaks teha hinge ja südame, kui see, et inimesed on külakeskuse tegemisi tähele pannud ja sellest heal meelel ka osa võtavad.

87 inimest külastasid Tartumaa Laste Raamatupäeva Ukraina lastele, mis oli suur ühisprojekt koos Tartumaa keskraamatukoguga. Ürituse raames pandi üles näitus Ukraina laste joonistustest, viidi läbi kontsert, valmistati toidulaud ning lastele tutvustati vaba aja mänge. See päev oli täis emotsioone, pisaratest naeruni.

Eriti valmistas aga rõõmu, ja seda juba mitmes aasta, et nii Tammistu küla enda rahvas kui ka külalised väljastpoolt on tantsurahvas. Keskusesse tullakse lähedalt ja kaugelt juba teadlikult oma vahetusjalatsitega, täpsemalt öeldes tantsukingadega, ja keskuse kaunist tammeparkettpõrandast nauditakse igat sentimeetrit. Tantsuhuvilistest on saanud üsna kokkuhoidev seltskond ning seda on meeliülendavalt tore tõdeda, jälgida ja kogeda.

Rahule saab jääda ka teatrietendustega, mis olid keskmise külastatavusega aga mida külastasid väga erinevad vanusegrupid lastest eakateni. Korraldatud kontserdid olid võimsad, kuid külastatavus jäi pigem alla keskmise. Arusaadavalt vajab ka kodune elu tähelepanu ja igal sündmusel osaleda ei jõuagi. Seetõttu oli neil perioodidel, mil soe ilm ja kodused tegevused keskuse sündmustel väga tihti osaleda ei lubanud, fookus rohkem erapidudel. Aasta edukaks osaks saab lugeda ka seda, et meie maja on saanud oma soojuse, puhtuse ja eripärasusega nii populaarseks, et erapidusid tuldi ja loodetavasti tullakse ka edaspidi tegema meile üle Eesti.

Keskuse hoone aga ei seisnud jõude ka päevasel ajal. Nii kogunesid iga kuu viimasel kolmapäeval ühisele koosviibimisele meie armsad kogukonna eakad ning kaks korda kuus pakuti soovijatele massaaži. Laste loovusring jätkas aga juba oma teist hooaega ning taas hakkas külakeskuses käima ka väikeste laste laulu- ja tantsuring.

Lisaks viidi läbi ka hulgaliselt koolitusi ja oodata on koolitussündmuste hulga kasvu, sest raamatukogus ja külakeskuses on korralik wifi-süsteem, lisandunud on projektor ja korralik helisüsteem. Maja pakutavate võimaluste pidev edendamine annab tulevaks aastaks taas piisavalt jõudu ning plaan on kutsuda ka aastal 2024 keskusesse palju erinevaid üritusi ja tegelusi.

Kadripäev ja Halloween: traditsioonid ja kultuuriline erinevus (avaldatud 2023)

Eestis on lisaks Kadripäevale hakatud tähistama ka Halloweeni. Kui üks on Eesti traditsioonides juba pikaajaline tähtpäev, siis teine on üsna hiljuti Eestis kanda kinnitanud püha. Kuna mõlemad langevad üsna samasse ajaraami ja tekitavad vahel arusaamatust, et kas tegemist ei ole mitte ühe sündmuse erineva nimetamisega, siis tasub selguse loomiseks neid vaadelda omavahel võrreldes. Oluline on kohe ette märkida, et tegemist on täiesti erinevate tähtpäevadega. Kadripäeva tähistatakse novembri, Halloweeni aga oktoobri lõpus ning nad erinevad oluliselt nii päritolu, traditsioonide kui ka kultuurilise tähenduse poolest. Üks on tugevalt seotud Eesti kultuuriga, teine ​​aga on Ameerika päritolu ja sealt levinud kultuuridesse üle maailma.

Kadripäev: Eesti traditsiooniline päev

Kadripäev on Eesti traditsiooniline püha, mida tähistatakse 25. novembril ehk Katariina päeval. See päev on pühendatud kadridele, noortele tüdrukutele, kes liiguvad majast majja, laulavad laule ja peavad kadrilaata. Kadrilaat on traditsiooniline Eesti kombinatsioon lauludest, tantsudest ja naljadest.

Peamine osa kadripäeva traditsioonist on kadrisandiks riietumine. Tüdrukud riietuvad tihti rahvariietesse ja kannavad kadrimaske, et kaitsta ennast kurjade vaimude eest. Nad külastavad naabreid ja sõpru, pakkudes laule ja tantsu ning saades vastutasuks maiustusi ja raha. Kadripäeva tähistamine rõhutab ühendust looduse ja hingede maailma vahel ning toob kokku kogukonna.

Halloween: Ameerika kultuuri eksport

Halloween, mis on tuntud ka kui Allhalloween või All Hallows' Eve, on Ameerika päritolu traditsioon, mis on levinud üle kogu maailma. Halloweeni tähistatakse 31. oktoobril, eelõhtul enne katoliku kiriku pühapäeva, mis on pühendatud kõikide pühakute mälestamisele (All Saints' Day).

Halloween on tuntud oma erksate värvide, kostüümide ja hirmutavate dekoratsioonide poolest. Inimesed riietuvad sageli koletisteks, kummitusteks või muudeks hirmutavateks tegelasteks ning käivad majast-majja maiustusi kogumas, karjudes "Trick or treat!" (salakaval nali või maiustus). Samuti on levinud Halloweeni pidustustele omased kõrvitsad, mida lõigatakse ja muudetakse laternateks, mida tuntakse kui Jack-o'-lanterns.

Halloweeni päritolu on seotud paganlike ja kristlike traditsioonidega, ning selle tähistamine on aja jooksul muutunud kommertslikuks, kuid see on endiselt populaarne kultuuriüritus paljudes maailma riikides.

Kadripäev ja Halloween on sarnased kuid erinevad sündmused

Kadripäev ja Halloween on mõlemad sügisel toimuvad pidustused, kuid need on täiesti erinevad traditsioonid, mis kajastavad nende päritolu ja kultuurilist konteksti. Kadripäev on Eesti traditsiooniline päev, mis rõhutab kogukonna ühtsust ja loodusmaailma austamist, samal ajal kui Halloween on Ameerika päritolu pidu, mis on tuntud oma kostüümide, maiustuste ja dekoratsioonide poolest. Mõlemad tähtpäevad on aga suurepärased võimalused lõbutseda ja luua erilisi mälestusi koos pere ja sõpradega.