Laeva varasema kultuurielu kohta on andmeid säilinud B. Änilase käsikirjas "Ajalooline traditsioon Kursi kihelkonnast" (KM KO F 199. M.51).
1865. a. asutati Laeva koolmeistri Christian Märksi algatusel ja ärksate taluperemeeste Karl ja Juhan Maueri toetusel Laeva Muusika ja Laulu Selts. Seltsil oli oma eestseisus ja kirjatoimetaja. Seltsil oli oma pasuna- ja laulukoor. Pasunad telliti Peterburgist Zimmermanni vabrikust, esialgu võlgu. Selleks, et seda võlga tasuda, õpiti näitemänge ja korraldati etendusi. Seltsil oma maja ei olnud. Harjutati taludes, hiljem vallamaja saalis. Peod toimusid taludes ja kasutati ka Laeva mõisa rehealust.
1865. a. asutati Laeva koolmeistri Christian Märksi algatusel ja ärksate taluperemeeste Karl ja Juhan Maueri toetusel Laeva Muusika ja Laulu Selts. Seltsil oli oma eestseisus ja kirjatoimetaja. Seltsil oli oma pasuna- ja laulukoor. Pasunad telliti Peterburgist Zimmermanni vabrikust, esialgu võlgu. Selleks, et seda võlga tasuda, õpiti näitemänge ja korraldati etendusi. Seltsil oma maja ei olnud. Harjutati taludes, hiljem vallamaja saalis. Peod toimusid taludes ja kasutati ka Laeva mõisa rehealust.
1895. a. võttis pasunakoor osa Tallinna laulupeost. Registreeritud oli 12 liiget, koori juhatas Christian Märks.
1896. a. oli seltsil ka segakoor, neidude koor ja meeskoor.
1896. a. oli seltsil ka segakoor, neidude koor ja meeskoor.
1910. a. võttis Laeva Laulu ja Mängu seltsi segakoor 12 lauljaga osa Tallinna 3. laulupidust, koori juhatasid Märks ja Johannes Reimann.
1912. a. esineti Eesti asunduste laulupeol.
1912. a. esineti Eesti asunduste laulupeol.
Ka näitemängul on Laeva seltsielus väga suur roll. Väga tihti etendus kolm lühinäidendit, nagu 22. juulil 1884.a., kus mängiti "Kodukäijat", "Halli mantlit" ja "Kohtusse
kaebamist" ning nende vaheaegadel mängis muusikakoor ja esinesid lauljad.
Kuna seltsil puudusid ruumid siis jäi seltsi tegevus mõneks ajaks kiratsema.
1914.a. ehitas selts korjandustest, näitemüükidest ning pidudest saadud raha eest oma seltsimaja, mis on siiani kasutusel.
Kuuekümnendatel tegutses Laeva maakultuurimaja (nime muutus 1964. a.) juures naisansambel, rahvatantsu segarühm, õpetajate orkester ja käis koos veel Laeva puhkpilliorkester. Kõige laialdasemalt tuntum isetegevusring mis oli pikka aega tegutsenud oli Laeva Külakapell, mis sündis septembris 1975, selle ellukutsujaks ja juhiks sai Arnold Kask, kes tuli Laeva katsesovhoosi osakonnajuhatajaks. Kapell esines nii oma valla üritustel kui oli pidevalt kutsutud mujale kontserti andma, pealinnani välja.
Kuna seltsil puudusid ruumid siis jäi seltsi tegevus mõneks ajaks kiratsema.
1914.a. ehitas selts korjandustest, näitemüükidest ning pidudest saadud raha eest oma seltsimaja, mis on siiani kasutusel.
Kuuekümnendatel tegutses Laeva maakultuurimaja (nime muutus 1964. a.) juures naisansambel, rahvatantsu segarühm, õpetajate orkester ja käis koos veel Laeva puhkpilliorkester. Kõige laialdasemalt tuntum isetegevusring mis oli pikka aega tegutsenud oli Laeva Külakapell, mis sündis septembris 1975, selle ellukutsujaks ja juhiks sai Arnold Kask, kes tuli Laeva katsesovhoosi osakonnajuhatajaks. Kapell esines nii oma valla üritustel kui oli pidevalt kutsutud mujale kontserti andma, pealinnani välja.
Kultuurimaja ajalugu on uurinud Virve Tamm.